Päike hakkas loojuma, läksin järve poole lootuses, et õnnestub talvist hingust pildile püüda. Veski juures klõpsutasin pilte, jälgides silmanurgast Päikest, kes reetlikult pilvede taha põgenes. Lumi oli sügav ja koseni ei jõudnudki. Kividele ojas oli keegi pitsid ümber heegeldanud, aga lähemalt uurima ei pääsenud. Käed, mis hoidsid fotokat, hakkasid külmetama.. peitsin nad uuesti karusnahksetesse kinnastesse ja põgenesin tagasi sooja koolimajja....
No comments:
Post a Comment