Tallinnas tantsu- ja laulupeol

27. juunil vuras Tääksi tantsulaste buss pealinna poole, kus ootas ees mitu pikka proovipäeva, reede hommikune peaproov koos rahvariietega ja kaks tantsuetendust - reede ja laupäeva õhtul. kogu Viljandimaa tantsijaid magatati Pirita majandusgümnaasiumis. Esimese öö pidasin vastu, aga siis halastati mulle ja lubati mujale magama. Minu ööd möödusid Lillekülas, Õismäel ja Muugal. Ühtlasi küsitlesin oma tädi ja lisasin kilde oma suguvõsa uurimusse. Laupäeval oli päev vaba, seega otsustasin minna vaatama Muuga kabelikivi, mis on Eesti kõige suurema ümbermõõduga rahn - 58 m. Lapsepõlvest mäletan heinamaad, mida mööda jalutades sinna pääses. Nüüd pidin ületama raudtee, majade vahelt läbi ja siis alles näitas viit kivini veel 500 m. Lapsena käisime kivi taga meres ujumas, nüüd on Muuga sadamaaed ees ja mere äärde ei pääse. võimas on ta ikkagi veel...

Tantsupidu - võimas ja samas ka armas ja liigutav. Kõige südantliigutavam muidugi kalli-tants, kõige vägevam meeste tants. Meie laste, so 7-9. klassi Kaera-jaan oli lahe, võimlejate kavad olid ilusad. Reede õhtul lisandus avamise tseremoonia ja Põhjamaa! Olen ju ise seda mitu korda tantsinud....Seekord oli avatud kõigil päevadel ehtekoda, kus mul õnnestus mitmed käsitöönipid selgeks saada ja tegin endale ehteid, pakutrükis rätiku ja vöökoti.
Laulupeo rongkäik algas Viljandimaa rühmadele pühapäeval kell 11, meie lapsed olid unised nagu kärbsed, olid kaua üleval. Aga laulupidu ise oli väga tore ja rahvarohke, raske oli leida lapikest maad, kuhu maha istuda... muidugi finaal oli võimas. Ühendkoorid kõlasid ilusti ja vägevalt, aga kui tuli Siiri Sisask laulma, siis jooksid sipelgad jalgu mööda alla.