Rattaga Labidal

7. juulil sõitsin koos oma klassi lastega 2 päevaks rattamatkale. sihtpunkt oli Lubjassaare ja Ruunaraipe luited. Alustasime Suure-Jaanist, kus ostsime kaasa söögikraami ja siis sõitsime Võlli poole, peale Kalme bussipeatust keerab tee paremale, viit on ka juures - 1,6 km Labidakivini. Mina tahtsin juba sellepärast sinna minna, et esiteks, lapsed pole Viljandimaa kõige suuremat rahnu näinud ja teiseks, minu isapoolne suguvõsa on Labidalt alguse saanud. Esimese pildi Labidakivist tegi 1935. a. minu vanaonu Jüri Ehrenpreis, minu vanaisa Tõnis on siin sündinud ja siis Pärnusse läinud kingsepa ametit pidama. viimati käisime siin 2004. aastal suguvõsa kokkutuleku ajal. siis oli ka juulikuu ja kivi juurde minnes sõime mustikaid. Nüüdki maiustasime mustikate ja maasikatega.

Tallinnas tantsu- ja laulupeol

27. juunil vuras Tääksi tantsulaste buss pealinna poole, kus ootas ees mitu pikka proovipäeva, reede hommikune peaproov koos rahvariietega ja kaks tantsuetendust - reede ja laupäeva õhtul. kogu Viljandimaa tantsijaid magatati Pirita majandusgümnaasiumis. Esimese öö pidasin vastu, aga siis halastati mulle ja lubati mujale magama. Minu ööd möödusid Lillekülas, Õismäel ja Muugal. Ühtlasi küsitlesin oma tädi ja lisasin kilde oma suguvõsa uurimusse. Laupäeval oli päev vaba, seega otsustasin minna vaatama Muuga kabelikivi, mis on Eesti kõige suurema ümbermõõduga rahn - 58 m. Lapsepõlvest mäletan heinamaad, mida mööda jalutades sinna pääses. Nüüd pidin ületama raudtee, majade vahelt läbi ja siis alles näitas viit kivini veel 500 m. Lapsena käisime kivi taga meres ujumas, nüüd on Muuga sadamaaed ees ja mere äärde ei pääse. võimas on ta ikkagi veel...

Tantsupidu - võimas ja samas ka armas ja liigutav. Kõige südantliigutavam muidugi kalli-tants, kõige vägevam meeste tants. Meie laste, so 7-9. klassi Kaera-jaan oli lahe, võimlejate kavad olid ilusad. Reede õhtul lisandus avamise tseremoonia ja Põhjamaa! Olen ju ise seda mitu korda tantsinud....Seekord oli avatud kõigil päevadel ehtekoda, kus mul õnnestus mitmed käsitöönipid selgeks saada ja tegin endale ehteid, pakutrükis rätiku ja vöökoti.
Laulupeo rongkäik algas Viljandimaa rühmadele pühapäeval kell 11, meie lapsed olid unised nagu kärbsed, olid kaua üleval. Aga laulupidu ise oli väga tore ja rahvarohke, raske oli leida lapikest maad, kuhu maha istuda... muidugi finaal oli võimas. Ühendkoorid kõlasid ilusti ja vägevalt, aga kui tuli Siiri Sisask laulma, siis jooksid sipelgad jalgu mööda alla.

Jaanilaupäev, 23.juuni 2011

Kui on kõrged ootused, siis võib juhtuda, et järgneb pettumus. Seekord läks siis sedamoodi, et ootusi ei olnud ja üllatuslikult kujunes väga vahva jaanituli. Loki ja Liina läksid õhtul pärgi punuma, mina aga vaatasin telerist Justamendi kontserti ja ei viitsinud minna. Tundus, et võikski lihtsalt toas istuda, ilm tun dus ka nii külm ja tuuline. Siis aga helistas naabrinaine, et ta tuleb lõkke süütamise ajaks meile. Läksin siis ka õue ja tuli.......päris palju rahvast - naabrid olid kaasa võtnud ka oma pojad koos naiste ja lastega. Lõkkest tuli nii palju sädemeid, et algul ei saanud lähedale minnagi. käisime väikesel metsaretkel, näitasin külalistele ööviiuleid kasvamas. Siis kolisime üle püstkotta, kus oli hubasem, laulsime ja tantsisime ümber lõkke. Kõige pimedamal ajal käisime jaaniussikesi otsimas, aga ei leidnud ühtegi....
Lõpuks läksime veel sauna, kella poole neljast sai magama.......

täna, 21. juunil, algas suvi!!

Tegin ühe tiiru talu ümber ja püüdsin pildile kellukaid, kurekelli, uibulehti ...ööviiul lõhnas uimastavalt, aas-seahernes tegi nägusid, röövikud röövisid nõgeseid ja pahklest oli juba pärnalehed okkaliseks muutnud. Tiigi kaldal sosistas lõosilm: ära unusta mind..

Maagümnaasiumi lõpupidu

12 aastat on möödunud nagu linnulennul - tüüpiline vanemate jutt lapse gümnaasiumi lõpetamisel

Liina lõpetas gümnaasiumi... jälle üks elujärk möödas...

Naiste I tantsupidu Jõgeval

Olid ikka tulised proovid, sai higi valatud ja vett joodud. Aga asi oli seda väärt! Elamus elu esimesest ja ilmselt viimasest suurpeost! Päevastest proovidest ei piisanud naistele, pidi õhtustel simmanitel ka ikka tallad tuliseks tantsima. Pühapäeval pärast viimast kontserti sõitsime Vaiki juurest läbi, kes meile on 20 aastat tantse õpetanud. Tänu talle julgesid naised mõtelda üldse kandideerida peole - ja läbisimegi sõela, mis oli õnneks päris suurte aukudega. Nüüd peab vist mõneks ajaks pastlad varna panema, hakkab meie rühmake lagunema...

28.mail maakonna tantsupidu ja Meelise juubel

Tantsupidu oli päris tore, vähemalt rohelise muru peal tantsiti. Pealtvaatajatele ei olnud eriti mõeldud - istmeid oli vähevõitu ja needki viidi istumise alt ära. Selgus, et osa toole toodi orkestri jaoks ja orkestri lahkudes oli vaja need kohe ära viia. Kohe peale pidu algas Meelise juubelipidu, kus sai nalja, tantsu, laulda ja süüa-juua.