sügis kestab

tänane soe sügisilm (11 kraadi) meelitas õue, võtsin fotoaparaadi ühes, ehk leiab midagi huvitavat jäädvustada. Jalad kandsid mind Jumikale. Praegu punetasid seal arooniapõõsad, aga muidu oli üpris troostitu, enamus puid raagus, mõned vanad õunapuud ümber kukkunud, ainult tamm hoidis jonnakalt oma pruunidest lehtedest kinni. Tegin siis pilti laudavaremetest keset sügise viimseid hingetõmbeid, hakkas äkki kurb ja läksin tagasi koju. tavaliselt oleme sel ajal tähistanud vanaisa Andrei sünnipäeva, sel aastal saabus talle 98. sünnipäev hooldushaiglas (16. okt), 3 päeva pärast siirdus tema hing parematele jahimaadele. 22-sel okt peale matust meenutasime teda koos sugulaste ja naabritega Viljandi kohvikus, juues Andrei tehtud puskarit.

Sügisõhtud

Õues on kuidagi nukker, eriti sombuse ilmaga. Aga päev otsa toas olla pole ka hea, läksin siis õue jalutama. Loojangutaevas oli rõõmsalt roosaks värvunud. Jalutasin postkastini, tegin pilti kaskedest ja looklevast teest. selle ajaga olid roosad pilved värvunud veel süngemaks.

Kuldne sügis

Eile, 1. oktoobril käisin seenel, korjasin kollakaid kukeseeni nii palju, kui korvi ja kilekotti mahtus. Teel nägin üht pokut, tegin temast ka pilti. Naudin väljasolemist - ilm on imeilus. Täna korjasin õunu puude alt ja imetlesin Sahhalini kirburohu, uuema nimega konnatatra õisi. Igal sügisel ta ei hakkagi õitsema, sest öökülmad tulevad peale, aga praegu on tõeline vananaistesuvi..

Soome reis

20. - 25. september Soome. Looduse Aasta foto poolt 150 eurot. Reisi siht Ruka, kuhu jõuame reisiseltskonnaga 21.se õhtul pärast 11 tundi sõitu Helsingist. Meie maja on 10 inimesele, süüa teeme ise alumise korruse kööginurgas, kus on laud 10-le ja puhkenurk televiisoriga.
22.sept. Esimene matkapäev. On küll pilves, aga sajuta ja reisijuht Raimond viib meid Riisitunturile. Imeilusad vaated, üksikud puud keset samblikke, kive ja punaselehelisi taimi ( leesikas, mustikas, sinikas ja rootsi kukits). Teine matkapäev - Oulanka Rahvuspargis. Kiutaköngas - kärestikud Oulanka jõel. Tagasiteel ronime Ruka mäkke ja pildistame sealt ilusaid vaateid. Näha on ka Kesäjärv, mille ääres meie majake on. Lasemegi bussi koju ja astume väiksema seltskonnaga jala alla, mõni km ainult jalutada.

3. matkapäeva hommik algas vihmaga, aga õnneks lakkas, kui me Juumale jõudsime. Läbisime väikese karuraja - 12 km (Pieni Karhunkierros), nägime koski, kanjoneid, soid ja värvikirevaid puid. Soomlased ütlevad "ruska" oma sügislooduse kirevuse iseloomustamiseks. Tagasiteel ronisime Konttaineni mäkke - poolteist tundi kolasime tipus ringi ja muidugi pildistasime ennastunustavalt avanevaid vaateid järvedele ja metsale. Osaliselt kattis udu vaadet, mis tegi looduse veel salapärasemaks.

4. matkapäeva veetsime Oulanka kanjonis. Tore matkarada piki kaljuserva, all mäslemas Oulanka jõgi.
Tagasitee algas hommikul kell 6, Helsingisse jõudsime 2 tundi enne laeva väljaminekut, kolasime natuke kesklinnas, poed olid õnneks kinni, ei oleks tahtnudki shopata.

Päikeseline pühapäev

11. september. 10 aastat tagasi toimus tragöödia Ameerikas, kuidas aeg lendab. Meil on siin rahulik. Käime seenemetsas ja naudime sügisvärve. Tänane saak oli nigel - mõned kuuseriisikad ja kukeseened, sekka pilvikuid...... ja üks väga nunnu täpiline seen, šamaani rõõm..

Sügis Väikejärve ääres

Mustikad metsa all on veel täitsa söödavad, pohli on vähe. On 9. september ja olen karja teismelistega, kes elavad oma emotsioone välja ja kappavad ringi nagu meeletud. Jõhvikad punetavad rõõmsalt - nad ei paista hästi sambla seest välja, sest turbasammal on ka värvi muutnud. Raba on hääletu kuni mingi tundmatu linnu sidin vaikuse lõhub. Mulle meeldib rabamändide peegeldus vees..Siin on ikka paganama ilus. Küüvits õitseb, kanarbik edvistab oma lillade õitega, valge nokkhein hakkab kolletama. Peaks veel tulema, üksi - vaikust nautima...nagu see fotograaf, keda me järve ääres nägime. Ta olevat 3 tundi passinud ja üritanud kiili õhus tabada...... mulle meeldivad innustunud inimesed...

Jälle seenemetsa

Ilus ilm meelitab jälle jalutuskäigule. Meelis teeb hommikul mõned pildid ämblikuvõrkudest maja ees. Teele jääb mitu talu, mis on ajahamba pureda jäänud. Kunagise naabrimehe Tiidu majale pandi uus laastukatus peale, mis talvel paksu lume all sisse kukkus. Järgmine maja on hooletusse jäänud ja karuputkedesse kasvanud, sest omanik istub teise mehe mahalaskmise eest vanglas. Uks on valla, lähen vaatan, kuuri all on virn tühje viinapudeleid, vana lapsevanker on neid täis laotud......... nüüd metsa. Leiame 2 kivipuravikku, mis on liiga suureks lastud kasvada. Metsateelt korjan mõned kuuseriisikad ja pilvikud. Siis aga jõuame eelmisel aastal leitud seenekohta, kus läheb tükk aega kuni kõik kollakad kukeseened korvi jõuavad. samas ilutsevad piibelehe punased marjad. Koduteel korjame mõned peotäied pähkleid..... rabas punetavad jõhvikad, pole neid mujale korjata kui suhu...... ja lõpuks kodus, märkamatult on kulunud 3 tundi...