14. mai hommikul tuli päike välja, osade jaoks liiga hilja, mõned lastega pered andsid alla ja sõitsid ära. Mina sain kell 9 ratta selga - pool 10 laulis Kihelkonnal Jaan Tätte juunior. Edasi Jaagarahu, mere ääres jalutuskäik neemele. Meri on ikka võimas, ega muidu saarlased meremeheks pole tahtnud, ikka sinna silmapiiri taha igatsedes. Sõites Undva ( saksa keeles Seehund-merekoer ehk hüljes) poole ja läbides küla, sõitsime läbi nõukaaja õhukaitse lokaatorite tugipunkti. Tagamõisa poolsaarel Suuriku panga juures pajatas Rein Einasto 420 miljoni aasta tagusest siluri merest, kui Eesti oli veel Austraalia kandis. Sain oma kivikollektsiooni ühe kihtpoorse ja kaks kivistunud koralli. Pildistan ennastunustavalt kauneid vaateid Tagalahele ja Kuriku pangale. Tee läheb läbi pangapealse männimetsa. Ees ega taga pole kedagi näha, nagu oleks üksi rattaga metsas. See mulle meeldibki, et rahvas hajub laiali ja on vahel võimalus massidest eralduda. Veere sadamasse jõudsin , kui Lauri Teär laulis viimaseid laule. Lõunapaus Pidula Forelli puhkekeskuses, ühislaulmine. Jõumehed võistlesid rattaveeretamises. Õngitsejad tõmbasid mitu ligi 3-kilost forelli välja. Selgase dolomiidikarjääris jutustas Rein Einasto dolokivi tekkest. Kell pool 6 toimus Mustjala kirikus Villu Veski ja Tiit Kallaste kontsert "Põhjala saarte hääled". Väga ilus ja ohtlikult uinutav, hommikul jäi kohv joomata. Kell 8 jõudsime laagrisse, telk püsti ja sööma. Soojad riided selga, sest Panga alt tõuseb külm udu, peale vihma on õhk külmaks läinud. Ska faktor ei ole päris minu lemmik, istun lõkke ääres, hea soe on olla, mõtisklen elust. Kella 11 paiku lähen magama, öösel ärkan korra üles, Eurovisiooni lava poolt kostub kommentaare, käib hääletamine. jään uuesti magama.
No comments:
Post a Comment